• OMX Baltic0,46%261,83
  • OMX Riga−1,2%870,38
  • OMX Tallinn0,05%1 684,84
  • OMX Vilnius0,54%1 011,54
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,31%8 310,25
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,45
  • OMX Baltic0,46%261,83
  • OMX Riga−1,2%870,38
  • OMX Tallinn0,05%1 684,84
  • OMX Vilnius0,54%1 011,54
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,31%8 310,25
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,45
  • 09.02.15, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionisambad vajavad remonti

Arenenud tööstusriike koondav mõjukas majandusorganisatsioon OECD peab Eesti üheks probleemiks pensionisüsteemi liiga kõrgeid haldustasusid. Hiljuti kirjutas aga Postimees, et Eesti pensionisüsteem on vildakas, kuna inimese pension on liiga suures sõltuvuses tööaastail teenitud palgast, kirjutab Äripäeva loodud investor Toomas.
Investor Toomas.
  • Investor Toomas. Foto: Anti Veermaa
Soovitan poliitikutel teha pensionisüsteemis kaks muudatust. Esimese samba puhul tuleb kaotada pensionimakse suuruse sõltuvus inimeste varasemast sissetulekust. Teine ja kolmas sammas võiksid aga olla need võimalused, mille abil inimene saab ise mõjutada tulevase pensioni suurust.
Seni on poliitikud olnud arvamusel, et pensionikogujad on rumalad ning neid tuleb nende endi rumaluste eest kaitsmiseks vangistada pensionifondidesse, kus nende üle valvavad targad investeerimisspetsialistid.
Teine pensionisammas
Praegu ulatub kõikide teise samba fondide maht pea 2,3 miljardi euroni.
Aastaga on teise samba fondide maht kasvanud 29%.
Inimene maksab oma brutopalgast 2% pensionifondi.
Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%.
Kogumispensioniga liitumine on kohustuslik alates 1983. aastast sündinud inimestele.
Allikas: Pensionikeskus
Minu arvates on aga kasulikum anda inimestele teises sambas rohkem vabadust ja seetõttu mulle sümpatiseerib Kawe Kapiali partneri Kristjan Hänni idee. Tema ettepaneku kohaselt tuleks võimaldada luua individuaalne teise samba pensionikonto. Sellelt kontolt oleks raha väljavõtmine ja sissemaksed reguleeritud sarnaselt teise samba reeglitega.
Individuaalne pensionisammas tähendaks seda, et inimene saab ise otsustada, kuidas ja kuhu ta investeerib teise sambasse laekuvad maksed. Tekib valikuvõimalus: ta kas otsustab ise oma pensionisäästude paigutamise üle või annab selle õiguse fondivalitsejale. Võimalik on pakkuda ka kombineeritud varianti, kus osa pensionisambast on fondivalitsejate otsustada ja osa inimese enda paigutatud.
Individuaalse teise pensionisamba võimaldamine aitab pensionikogujatel tekitada parema võrdluse fondihalduritega, suurendab pensioniturul konkurentsi ja paneb pensionifondide valitsejad klientide pärast rohkem pingutama. Valikuvõimaluste suurendamine ja sunnismaisuse vähendamine loob eelduse haldustasude alanemiseks. Individuaalse pensionikonto loomise võimaluse pakkumine aitab populariseerida ka säästmist ehk ärgitab inimesi aktiivsemalt investeerimisotsuseid langetama.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele